Jaapani keel – Vikipeedia
Mine sisu juurde
Peamenüü
Peamenüü
vii külgpaanile
peida
Navigeerimine
Esileht
Juhuslik lehekülg
Viimased muudatused
Üldine arutelu
Erileheküljed
Juhend
Kontakt
Otsing
Otsi
Ilme
Anneta
Loo konto
Logi sisse
Isiklikud lehed
Anneta
Loo konto
Logi sisse
Sisukord
vii külgpaanile
peida
Algus
1
Foneetika
Lülita ümber alaosa "Foneetika"
1.1
Täishäälikud
1.2
Kaashäälikud
1.3
Fonoloogilised protsessid
1.3.1
Konsonante puudutavad protsessid
2
Vaata ka
3
Välislingid
Lülita sisukord ümber
Jaapani keel
237 keelt
Аԥсшәа
Acèh
Адыгабзэ
Afrikaans
Alemannisch
አማርኛ
Pangcah
Aragonés
Ænglisc
अंगिका
العربية
ܐܪܡܝܐ
الدارجة
مصرى
অসমীয়া
Asturianu
अवधी
Azərbaycanca
تۆرکجه
Башҡортса
Basa Bali
Boarisch
Žemaitėška
Bikol Central
Беларуская (тарашкевіца)
Беларуская
Betawi
Български
भोजपुरी
Banjar
বাংলা
བོད་ཡིག
Brezhoneg
Bosanski
Batak Mandailing
Буряад
Català
閩東語 / Mìng-dĕ̤ng-ngṳ̄
Нохчийн
Cebuano
Tsetsêhestâhese
کوردی
Qırımtatarca
Čeština
Kaszëbsczi
Словѣньскъ / ⰔⰎⰑⰂⰡⰐⰠⰔⰍⰟ
Чӑвашла
Cymraeg
Dansk
Deutsch
Zazaki
Dolnoserbski
Kadazandusun
ދިވެހިބަސް
Ελληνικά
English
Esperanto
Español
Euskara
Estremeñu
فارسی
Suomi
Võro
Føroyskt
Français
Arpetan
Nordfriisk
Frysk
Gaeilge
Gagauz
贛語
Kriyòl gwiyannen
Gàidhlig
Galego
Avañe'ẽ
Gaelg
Hausa
客家語 / Hak-kâ-ngî
Hawaiʻi
עברית
हिन्दी
Fiji Hindi
Hrvatski
Hornjoserbsce
Kreyòl ayisyen
Magyar
Հայերեն
Արեւմտահայերէն
Interlingua
Jaku Iban
Bahasa Indonesia
Ilokano
ГӀалгӀай
Ido
Íslenska
Italiano
日本語
Patois
La .lojban.
Jawa
ქართული
Qaraqalpaqsha
Taqbaylit
Адыгэбзэ
Kabɩyɛ
Tyap
Kumoring
Қазақша
ភាសាខ្មែរ
ಕನ್ನಡ
Yerwa Kanuri
한국어
Къарачай-малкъар
کٲشُر
Kurdî
Коми
Kernowek
Кыргызча
Latina
Ladino
Lëtzebuergesch
Лакку
Лезги
Lingua Franca Nova
Limburgs
Ladin
Lombard
Lingála
ລາວ
Lietuvių
Latviešu
Madhurâ
मैथिली
Basa Banyumasan
Мокшень
Malagasy
Олык марий
Māori
Minangkabau
Македонски
മലയാളം
Монгол
ꯃꯤꯇꯩ ꯂꯣꯟ
मराठी
Bahasa Melayu
Mirandés
မြန်မာဘာသာ
Эрзянь
مازِرونی
Nedersaksies
Plattdüütsch
नेपाली
नेपाल भाषा
Nederlands
Norsk nynorsk
Norsk bokmål
Novial
Sesotho sa Leboa
Occitan
Livvinkarjala
ଓଡ଼ିଆ
Ирон
ਪੰਜਾਬੀ
Kapampangan
Papiamentu
Picard
Polski
Piemontèis
پنجابی
پښتو
Português
Runa Simi
Română
Tarandíne
Русский
Русиньскый
Ikinyarwanda
संस्कृतम्
Саха тыла
ᱥᱟᱱᱛᱟᱲᱤ
Sardu
Sicilianu
Scots
سنڌي
Davvisámegiella
Srpskohrvatski / српскохрватски
Taclḥit
සිංහල
Simple English
Slovenčina
Slovenščina
Gagana Samoa
ChiShona
Shqip
Српски / srpski
Sunda
Svenska
Kiswahili
Ślůnski
தமிழ்
ತುಳು
తెలుగు
Тоҷикӣ
ไทย
Türkmençe
Tagalog
Tolışi
Toki pona
Tok Pisin
Türkçe
Seediq
Татарча / tatarça
Reo tahiti
Тыва дыл
Удмурт
ئۇيغۇرچە / Uyghurche
Українська
اردو
Oʻzbekcha / ўзбекча
Vèneto
Vepsän kel’
Tiếng Việt
Volapük
Walon
Winaray
吴语
Хальмг
მარგალური
ייִדיש
Yorùbá
Vahcuengh
ⵜⴰⵎⴰⵣⵉⵖⵜ ⵜⴰⵏⴰⵡⴰⵢⵜ
文言
閩南語 / Bân-lâm-gí
粵語
中文
IsiZulu
Muuda linke
Artikkel
Arutelu
eesti
Vaata
Muuda
Muuda lähteteksti
Näita ajalugu
Tööriistad
Tööriistad
vii külgpaanile
peida
Toimingud
Vaata
Muuda
Muuda lähteteksti
Näita ajalugu
Üldine
Lingid siia
Seotud muudatused
Püsilink
Lehekülje teave
Viita leheküljele
Hangi lühendatud URL
Lülitu vanale parserile
Trüki või ekspordi
Koosta raamat
Laadi alla PDF-failina
Prinditav versioon
Teistes projektides
Abstract Wikipedia
Commons
Wikifunctions
Vikitsitaadid
Andmeüksus
Ilme
vii külgpaanile
peida
Allikas: Vikipeedia
Jaapani dialektide kaart
Jaapani keel (jaapani keeles 日本語 [nihongo]) on Jaapani ametlik keel ja domineeriv suhtluskeel.
Seda räägib maailmas 127 miljonit inimest.
Jaapani keeles kirjutamiseks kasutatakse kombineeritult nelja süsteemi – hiina kirjal põhinevat kanji't (漢字), silpkirju hiraganat (ひらがな) ja katakanat (カタカナ) ning mõnel juhul ka ladina kirja. Jaapani kirja latinisatsioon on rōmaji (ローマ字). See on jaapani segakiri. Furigana (振り仮名) on jaapani keele lugemisabi, mille eesmärk on näidata kanji hääldust. Furigana koosneb peamiselt hiraganast, mis on väikselt kirjutatud kanji peale või kõrvale.
Jaapani keeles puudub konsonant L, mis asendatakse nii kõnes kui ka kirjas enamasti r-iga (nt balto 'baltimaalane' oleks jaapani keele ladina transkriptsioonis baruto).
Jaapani keeles puudub grammatiline sugu.
Foneetika[muuda | muuda lähteteksti]
Täishäälikud[muuda | muuda lähteteksti]
Diftonge jaapani keeles ei ole. Vokaale on viis. On fonoloogiline eristus pikkade ja lühikeste täishäälikute vahel: näiteks on hääliku i pikkus sõnades 叔父さん  (ojisan, 'onu') ja お爺さん (ojiisan, 'vanaisa') tähendust eristav.
HiraganaIPA transkriptsioonHepburni transkriptsioonKommentaarid
あ[ä]aÜmardamata madal keskvokaal, lähedane eesti a-häälikule.
い[i]iÜmardamata kõrge eesvokaal, lähedane eesti i-häälikule.
う[ɯ] või [ü͍] uPisut tsentraliseeritud ümardamata madal tagavokaal, mida hääldatakse kokkusurutud, kuid ümardamata huultega. Ta ei vasta täpselt [ɯ]-häälikule, mille korral huuled venitatakse laiali. Et IPA-s puudub huulte kokkusurumise sümbol, võeti tarvitusele sümbol [u͍], mis on ümardatud vokaali ja huulte laialivenitamise diakriitiku kombinatsioon. Eesti häälikutest meenutab kõige rohkem õ-häälikut.
え[e̞]eÜmardamata keskkõrge eesvokaal. Lähedane eesti e-häälikule.
お[o̞] oÜmardatud keskkõrge tagavokaal. Võrreldes eesti o-häälikuga on huuled vähem ümardatud.
Kaashäälikud[muuda | muuda lähteteksti]
Jaapani konsonandid, IPA transkriptsioon ja Hepburni transkriptsioon
bilabiaalid
alveolaarid
postalveolaarid
palataalid
velaarid
glotaalid
Mitmesugust
klusiilid
[p] – p
[b] – b
[t] – t
[d] – d
[k] – k
[ɡ] – g
[ː] – tähe kordamine
afrikaadid
[ts] – ts
[dz] – z
[tɕ] – ch
[dʑ] – j
frikatiivid
[ɸ] – f
[s] – s
([z] – z)
[ɕ] – sh
([ʑ] – j)
([ç] – h)
[h] – h
nasaalid
[m] – m
[n] – n
([ŋ] – g)
[ɴ] – n
verberandid
[ɾ̠ ~ l̠] – r
aproksimandid
[j] – y
[w͍] – w
Helitud klusiilid /p, t, k/ on pisut aspireeritud (rohkem kui eesti keeles, kuid vähem kui inglise keeles). Helilised /b, ɡ/ ei moodusta alati täielikku sulgu, nii et nad meenutavad frikatiive või aproksimante. /ɡ/ hääldatakse paljudes murretes, eriti Ida-Jaapanis häälikuna [ŋ].
Alveolaarid /t, d, n/ (keeletipp puudutab ülahammaste tagapinda ja hambasompude eesosa) muutuvad enne häälikut /i/ vastavateks postalveolaarideks.
Frikatiivid [z, ʑ] on häälikute [dz, dʑ] hääldusvariandid. Häälikud [(d)z, (d)ʑ] tähistatakse Hepburni transktriptsioonis z ja j.
Alveolaarid /s, z/ muutuvad enne häälikut /i/ vastavateks postalveolaarideks.
Häälik /r/ on apikaalne postalveolaarne verberant. Ta kaldub lateraliseeruma ning muutub siis l-hääliku sarnaseks.
Ümardatud velaar /w͍/ on faktiliselt vokaali /u͍/ mittesilpimoodustav variant. Ta ei vasta tüüpilisele [w]-häälikule, sest ta moodustatakse pigem huulte kokkusurumisega kui ümardamisega.
[ɴ] on varieeruv konsonant, mis järgneva klusiili puhul järgib selle keeleasendit, kuid enne frikatiive ja täishäälikute vahel täielikku sulgu ei moodusta, mis teeb ta sarnaseks nasaaliga. Sõna lõpus on ta uvulaarne nasaal.
[h] läheb enne häälikut /i/ üle [ç]-häälikuks
ning enne häälikut /u/  [ɸ]-häälikuks, mille hääldamisel huuled puutuvad kokku.
Märk ː tähistab konsonandi obstruktsiooni või pikenemist (/pː/, /tː/, /sː/ jne).
Fonoloogilised protsessid[muuda | muuda lähteteksti]
Konsonante puudutavad protsessid[muuda | muuda lähteteksti]
Konsonandid /b, ɡ/ muutuvad vokaalide vahel vastavateks frikatiivideks [β, ɣ]: 暴れる (abareru, [äβäɾe̞ɾü͍], 'märatsema').
Sõna keskel /ɡ/ nasaliseerub: 職業  (shokugyō, [ɕo̞kü͍ŋo̞:], 'töö'), 考える (kangaeru, [käŋŋäe̞ɾü͍], 'mõtlema'). Selline hääldus pole siiski omane kõigile jaapanlastele.
Artikli kirjutamine on sel kohal jäänud pooleli, jätkamine on kõigile lahkesti lubatud.
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
Klassikaline jaapani keel
Jaapanlaste viisakuskõne
Jaapanikeelne Vikipeedia
Kotobagari
Kaibun
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
Jaapanikeelne Vikipeedia
Jaapani nimede kirjutus ja hääldus EKI teatmikus
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Jaapani_keel&oldid=6969369"
Kategooria:
Jaapani keel
Peidetud kategooria:
Pooleli artiklid
Selle lehekülje viimane muutmine: 6. september 2025, kell 19:31.
Lehekülg viimistleti Parsoidiga.
Tekst on kasutatav vastavalt Creative Commonsi litsentsile "Autorile viitamine + jagamine samadel tingimustel";
sellele võivad lisanduda täiendavad tingimused.
Täpsemalt vaata Wikimedia kasutamistingimustest.
Andmekaitsepõhimõtted
Tiitelandmed
Lahtiütlused
Käitumisjuhis
Arendajad
Arvandmed
Küpsiste avaldus
Mobiilivaade
Otsing
Otsi
Lülita sisukord ümber
Jaapani keel
237 keelt
Lisa teema