Mine sisu juurde

Pälehtpol’

Vikipedii-späi

Tulgat tervhin!

Tulgat tervhin Vepsän Vikipedijaha,
joudjaha enciklopedijaha, kudambad sab redaktiruida kaikuččele ristitule!

Säkat uz' lehtpol':


Hüvä kirjutuz

Karjal (ven.: Карелия, Карьяла) vai Venäman Karjal, täuz' oficialine nimituz — Karjalan Tazovaldkund (venäkelel: Республика Карелия, ičenaižkarjalan kelel: Karjalan tašavalta, livvinkarjalan kelel: Karjalan tazavaldu, suomen kelel: Karjalan tasavalta), om Venälaižen Federacijan subjekt, Venäman üks' tazovaldkundoišpäi. Se mülüb Lodehližhe federaližhe ümbrikho.

Karjalan Tazovaldkundal om röunoid Arhangel'skan agjanke päivnouzmal, Vologdan i Leningradan agjoidenke suvel, Suomenmanke päivlaskmal (798 km), Murmanskan agjanke pohjoižel. Karjalan pohjoižpäivnouzmaižed randad lainištab Jävaldmeren Vauged meri.

Tazovaldkundan pälidn da kaikiš suremb lidn om Petroskoi. Eläjiden lugu om 622 484 ristitud (2018. vodel). Pind om 180 520 nellikkilometrad.

Toižed hüväd kirjutused | lugeda enamba…

Päivän foto

Vihand ogakaz iguan (šihlik, latin.: Sceloporus malachiticus) Phrynosomatidae-sugukundaspäi, Finka-el'-Pilar, Antigua-Guatemal-lidn Gvatemalan suves, 3. keväz'ku 2023

Kacuhtada

Tedad-ik sinä, miše...

  • Ngerulmud om kaikiš penemb pälidn mail'mas 391 eläjanke?

Necen Vikipedijan polhe

Nece om Vikipedii vepsän kelel

Vepsän kelel pagištas VenämasKarjalan Tazovaldkundas, Piteriš, Leningradan da Vologdan agjoiš. Vepsän kel' mülüb Baltijan meren suomalaižiden keliden gruppha. Sil ühthine literaturform da ičeze literatur oma olmas. Opetas vepsän kel't Piteriš — Venäman valdkundaližel pedagogižel universitetal (Pohjoižen rahvahiden institut) — da PetroskoišPetroskoin valdkundaližel universitetal. Opetas kel't mugažo Karjalan, Leningradan i Vologdan agjoiden školoiš.

Informacii toižil kelil... / In other languages...

Kalendar': heinku

Sündnuded

Völ: Kategorii:Sündnuded heinkus

Kolnuded

Völ: Kategorii:Kolnuded heinkus

Kacuhtada

Kategorijad

Päivän multimedia

Muglhapandusen sintezan sel'gitai kodv. Viritadas magniilentad poltimel. Paladen magnii vauvhatub lujas, magnijan hapanduz tegese (MgO). Se hapanduz reagiruib vedenke. Indikatoriden mujun vajehtuz (universaline indikator ezmäižes kodvičus i fenolftalein jäl'gmäižes turuškastjas) avaidab muglümbrištod magnijan gidrohapandusen (Mg(OH)2) formiruindan tagut. Universaline indikator ozutab, miše segoitesen pH om läz 8. Ozutadud reakcijoiden himižed tazostused:
(1) 2Mg(s) + O2(g) = 2MgO(s); i
(2) MgO(s) + H2O(l) = Mg(OH)2(aq).
Videon hätkeližuz om 49 sekundad, 18. reduku 2016, tegiba phh. Kirillan i Mefodijan universitetan tedomehed Pohjoižmakedonijan Skopje-pälidnas.

Kacuhtada

Vikimedijan fondan projektad

Vikipedii om Vikimedijan fondan projekt. Nece fond tegeb toižid-ki äikeližid projektoid:

Suomalaiž-ugrilaižed da samodižed Vikipedijad